Esimesed nädalad Helsingis

Avaldatud: 27. jaan 2022

Raamatukogud

Ülikoolide raamatukogud peaksid olema 24/7 avatud. See ei ole normaalne, et need pannakse kinni juba kell 21 (praegu eriolukorra tõttu Helsingis isegi kell 18). Noored inimesed käivad õhtuti väljas, joovad, söövad, manustavad kergemaid ja raskemaid narkootikume - naudivad elu! Miks peaks neil, kellel on niigi keeruline leida päevas õppimiseks aega, tegema õppimise veelgi keerulisemaks?

Hüpoteetiline tudeng (olgu ta nimi Siim), kes viljeleb eelmainitud eluviisi, jääb magama kell 4, ärkab kell 14, tõuseb voodist kell 16, praeb pelmeene ja vaatab natuke netflixi kuni kell saab 17.30, seejärel avastab, et tal saab kohe majonees otsa ja kaerapiima oleks ka juurde tarvis, mistõttu suundub ta viivitamatult lähimasse Coopi. (Nüüdseks on Siim kindlasti kaine!) Sinna minekuks ja sealt tagasitulekuks kulub Siimul kokku ~40 minutit ning poes veedab ta kokku pool tundi, sest ta ei kirjutanud endale poenimekirja ja juba läks meelest ära ka, mida ta täpselt tahtis osta. Ta ostab oma pelmeenid ja kaerapiima, aga siis lisaks ka natuke leiba (või saia), paar banaani, sest peaks tervislikumalt toituma ja sest seal on palju valku (kuigi trenni jõuab Siim harva), mineraalvee, sest endiselt on natuke kõhe olla, ühed Strongsid ja viimaks soodukaga kuuspaki, sest eelmine sai just otsa. Koju jõudes avastab ta, et unustas majoneesi osta. Siim läheb homme poodi tagasi.

Nüüdseks on kell juba 19 ja Siim vaatab otsa nimekirjale asjadest, mis on vaja lähipäevil õppejõududele esitada. Ta otsustab, et hakkab produktiivseks. Millised on Siimu valikud?

1. Kodus õppida ta ei taha, sest seal on keeruline keskenduda.

2. Raamatukogud pannakse juba paari tunni pärast kinni, seega sinna pole mõtet minna - ta peaks poole pealt niikuinii kuhugi edasi kolima.

3. Pirosse või Genni on ohtlik minna, sest ta teeb iga kord selle saatusliku vea, et võtab õppimise kõrvale ühe õlle.

4. Mõnda kohvikusse? Kohviku kohv on kallis ja tema päevane eelarve on lõhki niikuinii, sest ta käis poes.

   

Siim otsustab selle info najal, et õpib kodus, sest see on parim halvimatest valikutest. Paraku on tema produktiivsus kodus palju madalam kui raamatukogus, sest asendustegevusi on niivõrd lihtne leida. Üldsegi, kuna ta plaanib kodus õppida, pole oluline, mis kell ta alustab, seega kirjutab ta ühele sõbrale ja küsib, mis ta teeb. Et läheks käiks gymis kiirelt. Pärast vaja õppida, aga kui kohe läheks oleks hea, pole ammu käinud ka. Sõber ütleb et davai, lähme, ja kui Siim kolm tundi hiljem tagasi koju jõuab, on kell juba 22.

Siim tunneb, et ta on olnud produktiivne, sest täna sai trennis käidud, ja ta prokrastineerib veidi. Pool tundi enne keskööd võtab ta end lõpuks kokku ja hakkab õppima. Ta teeb seda vahelduva eduga ja kui kell saab umbes 3, liiguvad ta mõtted juba nii aeglaselt, et ta otsustab õppimise lõpetada ja järgmine päev jätkata. Enne magamaminekut aga vaatab ta veel tund-poolteist netflixi või oma lemmiku poliitilise variety streameri videosid ja jääb lõpuks unne natuke peale kella nelja.

Kujutagem nüüd ette: kui raamatukogu oleks lahti 24/7, käiks seal rohkem inimesi! Kõik tudengid pole 22-6 unegraafikuga, sest juba pärast esimest aastat hakkavad loengud alles kella 10st, kui mitte hiljem. Anekdootlik näide: minul pole viimasel aastal olnud ühtegi loengut, mis hakkaks enne kella 12, kuigi ma võtan iga semester 30 EAP eest aineid. Kuna õppetöö toimub suures osas niikuinii veebi teel ja loengu käima panemiseks pole vaja isegi riidesse panna, pole mul vaja enne 11 ega 12 ärgata.

Natuke realistlikum olukord kui Siimu oma ongi näiteks selline, et tudeng ärkab kell 11-12 ja läheb magama umbes 3-4 paiku. Oletame, et viimane tund aega ta enam ei õpi, siis võiks ta raamatukogus produktiivset aega veeta vähemalt kella kaheni! Miskipärast pole isegi ööraamatukogu ajal, mis kestab vaid paar nädalat semestris, raamatukogu lahti 24/7. Nad panevad maja kinni juba kell 23!

Viimaks, et tulla tagasi Helsingi teema juurde, siis siin pannakse ülikooli raamatukogud kõik kella 18ks kinni. Ainult linnaraamatukogu Oodi on kauem lahti, kuid isegi see on avatud vaid kella 21ni. Kus siis tudengid õppima peaks? Campused on kinni, raamatukogud on kinni, kohvikud panevad end piirangute tõttu varem kinni. Jääbki ainsaks valikuks kodus istuda. Masendav.

Iga kahe päeva tagant on tänavad jääs, aga ühistransport on hea

Jõudis kohale see aeg, kus tänavad on konstantselt jääs. Helsingis saavad nad sellega isegi hästi hakkama - pea iga päev visatakse kõnniteedele uus kruus maha, et natukenegi inimlikum jalgsi liigelda oleks. Nii Tallinas kui ka Tartus saadakse sellega halvemini hakkama. Tallinnas muidugi ei nähta absoluutselt vaeva ka.

Helsingi ühistransport on samuti väga hea esmamulje jätnud. Nende äppi on lihtne kasutada, see on ilus ning pangakaardiga sidumine ja maksed töötavad hästi. Erinevate sektorite piletite ostmine on selgelt välja laotatud. See töötab ka ilma internetita, kui sa oled mingi teekonna juba sisestanud (näiteks kodus wifi küljes), aga kodust lahkudes mobiilset netti kasutada ei taha. Kõvasti parem kui Tartu bussiliikluse äpp või TLT veebirakendus.

Bussi-, trammi-, metroo- ja rongiliiklus on täpne ja tihe. Näiteks saan iga kell oma kodust kesklinna ja tagasi, sest bussid käivad seda teed mööda ööpäevaringselt, iga poole tunni tagant. Sama 30-päevase piletiga saan valitud sektori piires sõita kõigi neljaga, mistõttu on kogu liiklemine eriti murevaba. Tudengile maksab AB sektori kuupilet 35 eurot, mis võib esialgu tunduda palju, aga arvestades, et sa tahad tavaliselt kodust linna sõites ka tagasi koju saada, tuleb ühe sõidu hind kuskil 50 sendi ja ühe euro vahele. Ülejäänud sektorid jäävad Helsingi linnast endast välja ja katavad laiendatud Helsigni ala - Vantaad, Espood ja muud sellist.

"CAPRISONGS", "Notting Hill" ja muu

FKA Twigsi uus album on algusest lõpuni imeline. Parimad lood sellelt on "careless", "oh my love", "meta angel" ja "darjeeling".

Vaatasin lõpuks "Notting Hilli" lõpuni ja see oli parem kui ma arvasin. Hea feel-good film, mis ei olnud liiga etteaimatav.

Laenutasin Harry Potteri esimese osa soome keeles. Võtsin eesmärgis selle enne semestri lõppu läbi lugeda. Eks näeb, kuidas sellega tegelikult läheb, sest kui ma samas tempos keelt edasi õpin, ei saa ma seda kindlasti loetud. Probleem on selles, et ma võtan soome keele kursust, mis on suunatud välistudengitele. Enamik neist on aga Kesk- või Lääne-Euroopast, Aasiast, paar ka Põhja-Ameerikast, mistõttu on tempo tundides väga madal.

Kõik asjad on poes kallimad. Nii toidukaubad, majapidamistarbed, riided (natuke) kui ka kõik muu. Näiteks Lõfbergs Lila kohv, mida Eestis tavaliselt ostsin, on Helsingi Prismas 2-3 eurot kallim kui Tallinna või Tartu omas. Miks? Iseenesest pole see kohutav, et pakk kohvi maksab 4.50 asemel 6.50, aga kui kõik asjad toidupoes maksavad euro või poolteist rohkem kui Eestis, on iga ostukorvi hind lõpuks 10-15 eurot kallim ja raha saab palju kiiremini otsa. Eriti palju kallim on alkohol; ma arvasin, et see oli praeguseks vaid meem, sest meil tõsteti päris agressiivselt alkoholiaktsiisi mõned aastad tagasi, aga tuleb välja, et see on endiselt väga aktuaalne teema. Soomes peab alkopudeli hind olema üksikuna ostes ja kastis ostes sama, mistõttu aktsiiside erinevus, baashinna vahe ja hulgiostu soodustused kõik kokku moodustavad päris korraliku hinnavahe.